Elering ja Enefit Power sõlmivad saartalitlusvõime tagamise lepingu, mille alusel garanteerib viimane Eesti varustuskindluse tagamiseks vajamineva juhitava elektritootmisvõimsuse. Vajaliku 1036 megavati tootmisvõime hoidmine maksab maksimaalselt 59,5 miljonit eurot aastas (ilma käibemaksuta).

Olukord sagedusturgudel ja elektriturul näitab selgelt, et Eesti vajab juhitavaid tootmisvõimsusi. Hanke tulemusel on tagatud vajalik kogus elektrijaamu erakorralisteks olukordadeks, eelkõige selleks, kui Eesti peaks kaotama elektriühendused naaberriikidega, sealhulgas Mandri-Euroopa sagedusalaga. Teenuse hind on kulupõhine ning hanke võitja tegevust hakkab spetsiaalse metoodika alusel kontrollima audiitor. Elering maksab võitjale üksnes nende kulude eest, mis on otseselt seotud osutatava teenusega. Samas on hanke võitjal õigus osaleda samade võimsustega teistel energiaturgudel.

Saartalitlusvõime tagamise kulu kannavad elektrituruseaduse järgi elektritarbijad, kelle võrguteenuse arvele tekib 2026. aasta jaanuarist uus rida nimetusega varustuskindluse tasu. Tasu suurus on 2026. aastal 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,76 eurosenti kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Keskmisele elektri kodutarbijale, kes kasutab ühes kuus 250 kilovatt-tundi elektrit, on varustuskindluse tasu mõju umbes 2,35 eurot kuus koos käibemaksuga.

Samast ajast ehk uue aasta algusest lisandub elektritarbijate elektriarvetele uus rida nimetusega tasakaalustamisvõimsuse tasu, mille arvel toimub igapäevaselt kasutatavate sagedusreservide rahastamine. Tasakaalustamisvõimsuse tasu suurus on 3,73 eurot megavatt-tunni ehk 0,37 senti kilovatt-tunni kohta kuus ilma käibemaksuta. Elektritarbijad näevad uusi ridu esmakordselt veebruaris, kui neile laekuvad elektri- ja võrguteenuse arved jaanuaris tarbitud elektri eest.