Sandor Liive

Aasta alguses on hea prognoosida kõige tähtsamaid ees ootavaid muutusi. Usun, et energeetika ei ole Eesti ühiskonna probleem, vaid selgroog ja kasvuvõimalus. Leidsin viis olulist teemat, mis 2013 aastal energeetikasektorit oluliselt mõjutama hakkavad.

Energiajulgeoleku meistriklass. Eesti on aasta-aastalt üha vähem sõltuv energiakandjate impordist. 2010 aastal importisime vaid 13% tarbitavast energiast ning oleme sellega Euroopa Liidu vastavas edetabelis ainsana energiat netoeksportiva Taani järel teisel kohal. 2013 aastal väheneb Eesti energiasõltuvus veelgi – tööd alustab Eesti Energia uus Enefit280 õlitehas, mis kahekordistab meie õlitootmise võimekuse. 2013 aasta keskpaigas jõuab Läti Nord Pooli hinnapiirkonna käivitumisega lõpule Balti elektriturgude ühinemine. Aasta lõpus valmib Eleringil teine Eesti-Soome vaheline elektrikaabel, mille järel osaleb Eesti rohkem põhjamaade kui balti elektriturul. Tänu ühendatud elektribörsidele on siis tehniliselt võimalik Euroopa Liidu riikidest Eestisse importida rohkem elektrit kui siin tarbitakse.

Energiasääst au sisse. Tänaseni on Eestis ulatuslikult investeeritud vaid energia säästmisesse kortermajades ning sedagi eelkõige siis kui riik olulise osa kulust kinni maksab. Algaval aastal peab Eesti otsustama, kuidas jõustub Euroopa Liidu energiasäästu direktiiv, mis laiendab oluliselt energia säästmise kohustust. Säästuvõimalusi peavad direktiivi jõustumisel otsima nii riigiasutused, suured ja väikesed ettevõtted, kodumajapidamised kui ka energiafirmad. Järgmise riigieelarve aruteludel saab seetõttu elektriaktsiisi alandamise asemel tähtsaimaks küsimuseks hoopis toetuste maksmine inimestele, kes oma energiatarbimist vähendavad.

Elektritootmise investeerimiskliima võib paraneda. Eesti saaks juba täna olemasolevate elektrijaamadega toota rohkem taastuvelektrit kui on vaja riigi eesmärkide täitmiseks aastani 2020. Plaan muuta taastuvenergia tootmise eest makstavaid toetusi on tekitanud pikaleveninud segaduse. Sellest hoolimata on oodata taastuvate energiaressursside kasutamise uut kasvu. Loodan, et Euroopa riikide vaheline koostöö odava taastuvelektri tootmise nimel kannab vilja ning Eesti riik loob ettevõtetele võimaluse osaleda nn taastuvenergia „statistikakaubanduses“. Idee on lihtne – taastuvaid energiaressursse tuleb kasutusse võtta eelkõige seal, kus seda saab teha võimalikult odavalt. Kui mõni Euroopa riik leiab, et Eestis on taastuvelektri tootmine odavam kui tema enda juures, siis see riik maksab Eestis toodetava taastuvelektri eest toetust ja saab õiguse kasutada vastavat Eestis toodetud elektrit oma taastuvelektri tootmise kohustuste täitmiseks. Sisuliselt on tegemist investeeringute Eestisse toomisega. Eesti tuule- ja bioenergia ressurss muutub riikidevahelise „statistikakaubanduse“ kasutamisel ekspordikaubaks ja töökohtade loojaks ning avalik arusaam taastuvelektrist kui lisakulust jääb minevikku.

Eesti energiapoliitika muutub regionaalseks. Eestil on aeg suurendada energiapoliitilist aktiivsust ning vähemalt gaasija elektriturud vajavad uut regionaalset arengukava. 2013 aasta lõpus algavad palavad poliitilised debatid Eesti energiamajanduse arengukava uuendamise üle. Oktoobriks peaks Arengufondi juhitav eeltöö olema valmis. Tõenäoliselt on suurim üllatus lihtsate valikute vähesus ning naabrite otsustest sõltumatute valikute puudumine. 2012 ja 2013 aasta jooksul on uuendanud või uuendavad oma riigi energiapoliitikat kõik meie naabrid. Õpime tundma väikeriikide nagu Taani ja Soome energiapoliitikat kus riigi edukuse oluliseks osaks on rahvusvaheliselt aktiivsed kodumaised energiaettevõtted. Senisest rahvusvahelisemas õhkkonnas paistavad ka Eesti Energia välisprojektid uues valguses.

Konkurentsi kasv. Elektrituru avamine tõi kaasa seninägematu konkurentsi kasvu. See siiski on alles algus – konkurents süveneb veelgi. Põhjamaade kogemuste alusel võime prognoosida, et 20% klientidest hakkavad pidevalt elektrimüüjat vahetama. Elektri müümise kõrval tekib reaalne konkurents aga ka gaasi müümisel. Eesti Energia pakub 2013 aastal kõigile Eesti gaasitarbijatele võimalust vahetada välja senine gaasimüüja. Konkurentsi kasvades harjub ühiskond energia kui vabaturu kauba ja teenusega. Kuid igatsus riiklikult kinnitatud ning subsideeritud energiahindade järele kaob lõplikult alles aastakümnete pärast