Mikrotootjaks saamine samm-sammult

Mikrotootjaks saamine samm-sammult

Andres Meesak (mikrotootja 9 kW päikeseelektrijaamaga)
 
Eeldusel, et huviline on valinud enda võimalustele, vajadustele ja tingimustele sobiva mikrotootmise tehnoloogia ja tulevase jaama võimsuse, võib asuda asjaajamise juurde, et tulevane jaam vastaks ka kõigile tehnilistele- ja ohutusnõuetele.
 
Esimese asjana peaks mikrotootjaks sooviv inimene pöörduma paralleelselt nii oma majapidamist teenindava võrguettevõtja poole, kui ka kohaliku omavalitsuse ehitusjärelvalvet teostava ametniku (osakonna) poole. Valdades on selleks üldjuhul ehitusinspektorid, linnades linnavalitsuste planeeringute ja ehitistega tegelevad osakonnad ja ametnikud.
 
Sõltuvalt valitud tulevasest elektritootmise tehnoloogiast on kohalikult omavalitsuselt vaja:
  1. päikesejaama puhul kooskõlastus hoone tehnosüsteemide muutmiseks (v.a. kui paneele polnud ettenähtud juba ehitusprojektis), aga muinsuskaitsealustel objektidel ja miljööväärtuslikes piirkondades ka kooskõlastus Muinsuskaitseametilt.
  2. eraldiseisva elektrituuliku näol on ehitusseaduse järgi  tegemist rajatisega, mille püstitamiseks on tarvis taotleda kohalikult omavalitsuselt nii ehitus- kui kasutusluba. Tiheasustus- ja kaitsealadel on võimalikud erinevad piirangud, millega tuleb arvestada ja millele oskab tähelepanu juhtida pädev KOV ametnik.
 
KOV-le esitatava taotluse tehniline detailsus sõltub konkreetse KOV regulatsioonidest.
 
Võrguettevõtja teeb liituvale mikrotootjale liitumispakkumise 2 nädala jooksul arvates avalduse laekumisest. Liitumispakkumises on ära toodud liitumisega seotud kulude esialgne kalkulatsioon, mida korrigeeritakse peale paigaldust  vastavalt tegelikele kuludele.
 
Kui on käes võrguettevõtja liitumispakkumine ja KOV kooskõlastus võib asuda päikesepaneele või elektrituulikut paigaldama. Paigaldajaks võib olla nii tulevane mikrotootja ise, kui võib selle töö tellida kas seadmete müüjalt või mõnelt muult vastavat kompetentsi omavalt ettevõtjalt. Peale seadmete paigaldust tuleb esitada võrguettevõtjale protokoll paigaldise vastavusest nõuetele. Seda saab teha pädevustunnistust omav isik.
 
Kui paigaldis vastab nõuetele, sõlmib tulevane mikrotootja võrguettevõtjaga mikrotootja liitumislepingu ja teavitab KOV vastavat ametnikku paigaldise või rajatise vastavusest nõuetele. Sellelel järgneb KOV protseduur kasutusloa väljastamiseks.
 
Kui jaamal on olemas mikrotootja liitumisleping võib pöörduda elektri vabaturul tegutsevate müüjate poole omatarbimisest ülejääva elektrienergia müügilepingu sõlmimiseks. Selleks peaks saatma info oma jaama, tootmisvõimsuse ja arvestuslikult ülejääva elektrienergia koguse kohta võimalikult paljudele turuosalistele. Kui müügilepingut ei sõlmi, siis annab mikrotootja majapidamise omatarbimisest ülejääva elektrienergia üldvõrku ilma tasu saamata, küll aga säilib õigus taastuvenergia toetusele, vastavalt kehtivale elektrituruseadusele.
 
Elektrienergia ostust huvitatud turuosalised elektrimüüjad vastavad mikrotootja pakkumisele omapoolse pakkumisega tõenäoliselt mõne päeva jooksul. Erinevate elektrimüüjate poolt pakutavaid lepingutingimused tasub põhjalikult läbi lugeda ja endale detailid selgeks teha. Erinevatel turuosalistel võib olla erinev nii ostuhinna arvutamise metoodika kui marginaal. Leping tasub ikkagi sõlmida selle turuosalisega, kelle tingimused on mikrotootjale kõige soodsamad, olgugi erinevus võib olla sendi kümnendikes. Meeles tasub pidada, et jaama eluiga on olenevalt tehnoloogiast 15-30 aastat, siis selle perioodi peale moodustavad need sendikümnendikud arvestatava summa. Mikrotootja saab elektrienergia ostuks ja ülejäägi müügiks sõlmida lepingu vaid ühe elektrimüüjaga, s.t. elektrit saab müüa vaid sellele müüjale kellelt puudujääv elekter ostetakse.
 
Kui on sõlmitud leping võrguettevõtjaga võib tootmise algusest arvestades järgmise kuu 5. kuupäevaks esitada taastuvenergia toetuse avalduse põhivõrguettevõtjale (Eleringile), kes on vastavalt elektrituruseadusele taastuvenergia toetuse maksja. Info nõutavatest andmetest esmakordsel taotlemisel on saadaval Eleringi kodulehel (www.elering.ee).
 
Hetkel kehtivast elektrituruseadusest lähtuvalt tuleb arvestada, et:
  1. toetust ei maksta tuuleenergiale, mille tootmisseadme soetamiseks on saadud investeeringutoetust (nt. Kredex’i toetusega paigaldatud elektrituulikud);
  2. toetust makstakse mikrotootja poolt igal tunnil võrku antud SALDEERITUD elektrienergia koguse eest. s.t. iga tunni üldvõrku müüdud elektrienergia kogusest lahutatakse samal tunnil üldvõrgust ostetud elektrienergia kogus.
Nt. päikesejaam alustab tootmist hommikul vahemikus 7.30 ja vahemikus 7.00 – 8.00 jääb omatarbest üle ning läheb üldvõrku 4 kWh elektrit, kuid vahemikus 7.00 – 7.30 osteti majapidamise tarbeks võrgust 2 kWh elektrit. Seega selle tunni eest saab taastuvenergia toetust vaid 2 kWh eest.
 
Taastuvenergia toetuste maksmise põhimõtted võivad muutuda elektrituruseaduse parandusega, seega peaks tegutsev mikrotootja hoidma ennast kursis hetkel kehtivate regulatsioonidega. Elektriturseadus on leitav Elektroonilisest Riigi Teatajast (www.riigiteataja.ee).
 
Kui kõik lepingud on sõlmitud ja tootmine käib tasub mikrotootjal kindlasti jälgida oma majapidamise tarbimisgraafikut ja kõrvutada see tootmisgraafikuga. Kui mikrotootjal on võrguleping Elektrileviga, siis Elektrilevi iseteeninduses saab jälgida tabimisajalugu nii graafiliselt, kui alla laadida failina oma arvutisse. Võrreldes erinevate päevade tarbimise- ja tootmise graafikuid joonistub välja ilmselt teatav muster. Kui tootmisseadmeks on päikepaneelid, siis on tootmine ka küllaltki täpselt prognoositav. On üsna tõenäoline, et joonistub välja tootmise ja tarbimise langemine erinevatele aegadele päeva siseselt – pere hommikune tarbimise tipp on enne tööle minekut, kui päikesejaam ei ole veel tootmist alustanud ja õhtune tipp langeb ajale kui pere töölt koju jõuab ja tootmine on juba lõppenud. Tulemuseks on suurema osa päeval toodetud elektrienergia müük võrku ja hommikustel ja õhtustel tippudel elektri ostmine võrgust. Elektri müügist ja taastuvenergiatoetusest saadav raha aga ei kata suure tõenäosusega ostmisel lisanduvaid võrgutasusid, elektri aktsiisi, taastuvenergia tasu ja käibemaksu.
 
Seega on mikrotootjal igal juhul vaja üle vaadata oma majapidamise suurimad elektritarbijad ja mõelda, kas ja kuidas ta saaks osa neist panna tööle sel ajal kui on tootmine, et omatoodetud elektrit võimalikult enam ära kasutada ja samavõrra vähendada võrgust ostetava elektri kogust. Näiteks, kui sooja vee saamiseks kasutatakse elektriboilerit, on see suure tõenäosusega üks suurimatest tarbijatest ja võiks mõelda selle programmkella abil töölepanek päevasele ajale, kui on tootmine. Võimalusi on muidki, kuid need peab iga kodumajapidamine juba ise üles leidma ja enda kasuks rakendama.