Võrgu ülalhoidmise kulud ei sõltu elektritarbimisest

Võrgutasu kujunemise alused paneb paika elektrituruseadus ja Konkurentsiameti metoodika. Kui regulatsiooni kohaselt peab võrgutasu põhinema võrguettevõtja kohustuste täitmiseks vajalikel ja põhjendatud kuludel, siis millised need kohustused on? 
 
Peamise osa võrguteenuse sisust moodustab valmisoleku tagamine elektri edastamiseks ja elektri kohale toomine. Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi haldab selle ülesande täitmiseks ligi 61 000 kilomeetrit liine, millega saaks piltlikult öeldes vedada 1,5 ringi ümber Maa. Lisanduvad veel ligi 23 000 alajaama ja loomulikult palju muid elektrivõrgu seadmeid. Kõiki neid tuleb töökorras hoida, samuti võrgu talitlust juhtida ja vajadusel rikked kõrvaldada. Veel üks oluline võrguettevõtja ülesanne on elektrikoguste mõõtmine ehk laiemalt arvestipargi haldamine, näitude  kogumine ja arvestatud koguste edastamine Eleringi andmelattu. Ja mõistagi ei saa välja jätta ka klientide teenindamist ja selleks vajalike süsteemide ülalpidamine.
 

Sageli on kliendid küsinud, miks võrgutasu sõltub ostetava elektri hulgast. Eestis on täna võrgutasu tõesti veel valdavalt elektrikoguste põhine. Tarbitud elektriühiku järgi hinnastatud võrgutasu põhineb ajast, mil elektrienergia müümist veel võrguteenusest ei eristatudki ja oma olemuselt tõepoolest võrguteenuse loogikaga päris ei sobi. Iga põhimõttelisem muutus on aga aeganõudev ja võimalikud muutused võrgutasu struktuuris ei saa toimuda üleöö. Paljudes Euroopa riikides on juba pikemat aega kasutusel mudelid, mis oluliselt rohkem arvestavad tarbija jaoks võrguühenduse valmisoleku tagamist ja kasutatavat võimsust ega põhine ainuüksi ostetud kilovatt-tundidel. Edastatava energiamahu ehk kWh-põhise tasu osakaalu soovitakse edaspidi veelgi vähendada. 

Teine levinud küsimus on, kuidas saab võrguteenuse kui kauba transpordi hind olla mõnel arvel suurem kui kauba ehk elektri hind ise. Vastus on see, et võrguteenus pole üksnes transport, vaid oma olemuselt eelkõige just valmisoleku tagamine ja võrgu ülalpidamine, mille kulud ei sõltu eriti sellest, kui palju elektritvõrgust läbi voolab. Võrguteenuse hind sõltub oluliselt asustustihedusest ehk sellest, kuipalju võrku ja kulusid ühe tarbija kohta tuleb. Kilovatt-tunni põhise tasumudeli korral sõltub ühikuhind ka elektritarbimise hulgast ehk kui paljude kilovatt-tundide vahel kulud jaotatakse. Seega võimaldaks näiteks tööstustarbimise hoogustumine Eestis võrguteenuse kilovatt-tunni hinda vähendada.